Kuna Euroopa majandus- ja rahandusministrite viimatisel nõupidamisel anti teada kavatsusest loobuda ebastandardsetest meetmetest tööhõive toetuseks ja töötutoetuste pikendamisest, on miinimumpalga teema poliitiline tähtsus veelgi tõusnud, rõhutas tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komitee eesistuja Pervenche Berès. "Rahandusministrid ajavad olukorra veelgi hullemaks ning õõnestavad strateegias "Euroopa 2020" seatud eesmärki vähendada vaesust," süüdistas ta.

Kuidas pääseda vaesusest?

"Kui me tõstaksime Euroopa Liidu majanduskasvu 1-2 protsenti, looksime sellega 6,5 miljonit töökohta," kinnitas Rebekah Smith Euroopa tööandjate liidust BusinessEurope.

"Töökoht ei paku enam kaitset vaesuse vastu," kostis seepeale Henri Lourdelle Euroopa ametiühingute liidust. "Majanduslik kindlusetus on loonud vaesed töölised, kellest saavad vaesed pensionärid."

Kas Euroopa Liidu direktiivist oleks abi?

Fintan Farrell Euroopa vaesusevastasest võrgustikust pakkus välja raamdirektiivi, mis kehtestaks miinimumpalkade süsteemi. "24 Euroopa Liidu riigis 27st on miinimumpalkade süsteem. Ainult Bulgaarias, Kreekas ja Itaalias pole midagi," lisas Euroopa valitsusväliste sotsiaalsete organisatsioonide esindaja Roshan Di Puppo. Parlamendisaadik Elisabeth Lynne hoiatas, et Euroopa Nõukogu võib niisuguse direktiivi blokeerida.

"Euroopa Liidu enam kui 80 miljonit vaest vajavad meie tähelepanu," nentis Europarlamendi raportöör Ilda Figuereido. "Parlament peab vaesusele oma otsusega tõhusalt reageerima."