See on nii hea ja süvitsi minev konstruktiivne käsimus,et peaks koostama pädeva komisjoni(kus osaleksid meie juhtivad majandusteadlased ja eksperdid)!Muidu sellele vastust ei leia.

ei jõua alustatagi,kui maksuamet kohe kannul...riik võiks aastaks maksudest puhkust anda

sa Niko äkki hakkad kohe mingite kahtlaste asjadega tegelema selles ehk asi? :)

Suurettevõtte asutamiseks puudub mul vajalik finants, kogemus ja kompetent.
Väikeettevõtlus on aga elustiil, mitte töö. Ja mulle see elustiil ei sobi. Mulle meeldib palju rohkem olla palgatööline- ei pea muretsema laekumiste, maksude, aruannete ja tähtaegade pärast; saab ilma süümekateta õhtul töölt minnes ukse kinni lüüa ja hommikuni mitte töö peale mõelda, saab süümekateta kuu aega järjest puhata, reisil käia vms.

Mõtetu küsitlus. Inimesed on erinevad, erinevate omaduste ning võimetega. Ka labidaga kraavi kaevamine nõuab oskust (kunagi oli talumehel mõistlikum palgata tööd tundev kraavihall kui ise kaevamist õppima hakata). Ka viiuli virtuoosiks ei saa igaüks, punnita või elu lõpuni. Miks siis peaks igaühest saama edukas ettevõtja? Jäägem ikka oma liistude juurde, oma ala spetsialisti sundimine sobimatut rolli täitma on õnnetuseks kõigile.
Veerand miljonit töötut ja majanduspõgenikku on vale juhtimise tagajärg. Asjad ei parane enne, kui ollakse analüüsinud põhjuseid. Seda aga teha ei taheta, kuna siis oleksid kõik seni võimu jaganud parteid poliitilised laibad. Millal avanevad rahva silmad?

Sa võid ju firmasid teha palju tahad, aga kui inimestel raha ja tööd ei ole siis ei jaksa nad ka osta. Ostetakse ainult esmatarbekaupu ja toitu.

Ettevõtjaks ei hakka hetkel eelkõige seepärast, et hea töö on juba olemas. Samal tasemel, eelkõige aga sama stabiilset palka ise ettevõtjana saavutada on keeruline. Stabiilsus on seega oluline tegur, mis paraku asja otsustab.

Teiseks äriidee! Mul hetkel on isegi üks hea ide olemas, millel näen elujõudu. Kuid siiski tekib alati küsimus, kas uue idee elluviimiseks on vaja eraldi firmat luua. Üldjuhul on infrastruktuur sarnaste toodete jaoks juba olemas. Majanduslikult efektiivsem oleks idee arendusena kellelegi pakkuda, mitte eraldiseisvalt rassida. See aga tähendab kahte võimalust - Sa müüdki enda koos oma ideega projektijuhiks toimivasse ettevõttesse (maandud taas palgatöölise kohale) või teed oma firma, kellel on lepinguline suhe strateegilise partneriga. Lepinguline suhe tähendab seda, et tururiskid jäävad Sinu kanda ning kui Sul peaks hästi minema, siis saab strateegiline partner peale käia lepingutingimuste muutmiseks, kusjuures oled Sa tast nii palju sõltuv, et valikut Sul eriti ei ole. Kolmas variant ongi oma ideed üksinda oma mätta otsas arendada, mis aga ei pruugi olla konkurentsivõimeline lähenemine ja vajalikku infrastruktuuri omavad ettevõtted võivad väga kiiresti ja kergelt ise turule tulla ning Sust üle sõita. Võimalik, et mu hala tuleneb suurest usaldamatusest, aga küllap see ongi see määramatus, mis takistab olemasolevast tööst lahti ütlemist ning iseseisvasse ärisse sukeldumist.

Rääkides aga üldiselt, siis enamus inimestel puudub hea äriidee (ka minul pole pidevalt häid ideid peas). Mingi järjekordse kohviku rajamine või juhuotste tegemine pole sisuline lahendus vaid lih

Sest Eesti majandusruum on liialt liberaalne.

1) Midagi toota ja püüa seda müüa - jaekett pigistab su tühjaks ja oimetuks, riik ei reguleeri seda omavoli mitte kui kuidagi... Vaadake, kui ruttu ketid laienevad. Mis te arvate, kelle arvelt see tuleb? Lõpptarbija saab endiselt head hinda. Üle jääb see loll, kes rakendab oma know-how ja hüvesid toodab:)

2) Mõelda midagi uudset välja - igaüks võib selle kohe kiiresti järgi teha ja tõenäoliselt on tal rohkem ressursse ning saab lõpuks ka eelise veel! Kohtusüsteem aitab sind nii palju kui... mitte muffigi! Võtke Rimi või Maxima. Isegi logod on praktiliselt üks-ühele kopeeritud Tesco ja Lidl pealt. Samuti poodide kontseptsioon. Puhas ideevargus valitseb Eesti jaeturgu. Tahate end kaubamärki registreerides kaitsta? Palun väga - menetluses on asi terve aasta!:)

3) Seadusandlustes ei saa kindel olla... Otseselt minu rahakotti mõjutavad seadused võetakse vastu ühepoolselt ja naeruväärse etteteatamisajaga. Ei ole usaldust oma riigi vastu. Näiteks olen omandanud 2 kõrgharidust, võttes õppelaenu arvestusega, et riik on lubanud hiljem mind aidata tagasimaksel. Ma ei saanud neid haridusi niisama, pidin millestki loobuma selleks...

4) Ostujõulise keskklassi praktiline puudumine. Eestis valitsevad röövpoliitika ja röövmajandus, keskklass ei ole tolereeritud. Maailma kõige mõttetum liigutus oli tõsta käibemaksu, mis teatavasti on varimajanduse peamine raha! Abstraktne raha! 2009 käibemaks alalaekus. Ülla-ülla! Müügimaksu taolised ideed on üldse... no comments...

5) Sügavale juurdunud korruptsioon. Noh mitte väga ammune näide Kohtla-Järve varal, kus mingi 10 aastat vist ei saanud riigihankes ühel alal mitte keegi löögile peale onupoja. No tee siis mõni ettevõte! Ei saa ju üldse planeerida ega ennustada töömahtu, omast arust arvutad kõik välja ja nagu saaks pakkuda teenust, aga kellegi onupoeg nullib kõik ära.

6) Kohtusüsteem allapoole arvestust. Isegi kui mõtled midagi uut välja ja see sinult ära varastatakse, pole kohtust mingit abi. Firma, kus ma praegu töötan... taotleb ühelt maksmata arvet kohtu kaudu tagasi juba 3 aastat. Ja tegemist on kõige tüüpilisema maksmata arvega, pole seal vaielda midagi. Samuti pole võlgnik likvideeritud ega midagi - töötab rahumeeli edasi! Ühesõnaga ma ei saa arvestada, et oma rahad kätte saan ja keegi mind selles aitab. Kuidas ma siis firma peaksin julgema asutada? Või võtke Annuse kohtulugu. See mees ja tema advokaadid haigestuvad üksteise alla täpselt nii kaua, kuni lugu maja jahtub ja siis võtakse vastu otsust 20000 eek trahvi. Küll näete.

7) Tööjõu turg on ebakvaliteetne ja ebastabiilne. Põhjuseta kõrgendatud enesehinnang tööjõul. Madal kvalifitseeritus praktilistel erialadel. ebalojaalsus tööandja suhtes.

8) Pangadus, nagu kõik muu siin liberaalses ja korrumpeerunud riigis, põhineb röövmajandusel. Ülekandetasu näiteks on kõige naeruväärsem raha kasseerimine, mille peale võiks tulla...

9) Eurorahasid jagavad tolvanid, kes erialal üldse koduski pole...

Noh, ja miks ma siis ettevõtte peaksin julgema asutada? Ega ma peast soe ei ole...

sinu juttu oli südantsoojendav lugeda.
sain aru, et siin oonia-rafavabariigis pole veel kõik ajudeta molluskiteks muutunud.
cheers :)

Idee on, plaan on, mõistust on, investori leiaks. Aga ei ole suutnud välja mõelda, kuidas jõuda üle surnud punktist. Enne investori kaasamist peab olema ettevõte asutatud, äriplaan valmis, kontoritehnika olemas, vajadusel patendid tehtud. Kui investor kaasata juba enne neid tegevusi, on tema osalussoov niivõrd kõrge, et kogu saadav tulu läheb investorile ja sulle jääb töörõõm.

Nüüd tekibki küsimus, kuidas need tegevused enne investori kaasamist ära teha. Tegevuste tegemiseks on vaja aega ja raha. Raha saad tööl käies, kuid siis ei ole aega. Kui töölt ära tulla, on aega, kuid kukub ära sissetulek. Sissetuleku kaotus omakorda kordistab ettevalmistavaid kulusid, kuna sinna lisandu sinu enda palk. Nii tekibki surnud ring, kus sa ei saa ettevõtlust alustada, kuna pole aega ja kui saad aja, siis pole enam raha.

Esitasin töötukassale äriplaani- ise olen oma alal töötanud juba üle 15 aasta. Finantsosa võtsin praktiliselt üks ühele juba eksisteerivalt ettevõttelt ning teate mida ütles töötukasse?

Et tegevusala on liiga riskantne (wtf?!) ja keelduti stardikapitali andmisest.

Ühiskonnas ja riigil puudub lugupidav suhtumine ettevõtjatesse. Kõige lugupeetavamad on riigiteenistujad ja see panebki asjad paika. Kõige ihaldusväärsemad ametid on riigikogu liige või riigi ametnik. Palgatöötaja on kõige turvalisem nagu keegi kommentaatoritest ütles ja mikroettevõtlus pole pop. Monopolid ja suurettevõtjad on pühad lehmad ja mikroettevõtlus kui elustiil pole hinnatud ja väärtustatud. Kui Eesti iseseisvus, siis tekkis ettevõtteid kui seeni peale vihma, aga nüüd on paraku asjad hoopis teised. Endised ettevõtjad on liigagi hästi aru saanud, mis toimub ja seetõttu pole inimesed enam huvitatud kasvõi iseendale töökohta looma.

Siin riigis ei soovita küll kellelgi ettevõtjaks hakata! Väike turg ja ostuvõimetu rahvas koos mõrvarlike maksudega.

Olen õppinud väikeettevõtlust ja nüüd hakkan kvaliteediga seotud õpinguid lõpetama ja olen mõelnud oma ettevõtte loomisele, aga ei ole leidnud seda ideed, mis toidaks ja toimiks kindlalt, sest ma ei ole inimene, kes läheb riski peale välja. Ma vajan kindlustunnet.

Olen vana, ei viitsi enam jamada ja rikkust ka taga ei aja. Aga noored peaksid küll tegusamad olema.

Ettevõtlust sai küll õpitud. Kuid leian, et ettevõtte rajamiseks oleks vaja head ja originaalset ideed, midagi mis ka tarbijat/ostjat köidaks - st ka tulu tooks.
Nii sama ettevõtet ettevõtte pärast teha on mõtetu, sellised lähevad enamasti kiiresti pankrotti.
Kuni seda head ideed veel pole, olen oma tavalise palgatööga enamvähem rahul.

Raha ei ole. Raha saab tööl käies, aga palgast ei säästa ettevõtte asutamise jagu. Laenutagatist ka ei ole, sest mingit vara ei ole saanud madala palga tõttu soetada.
Teadmisi on pisut napivõitu, kuid kooli minekut lubada ei saa, sest millestki tuleb elada, aga säästusid, näe ei ole tekkinud.
Maksuamet oleks kukil veel enne, kui üldse midagi laekunud on.

Pole asutanud, sest tavapäraselt jagatakse ettevõtlustoetust tootmistegevustele, mitte nõustamis- või vahendusteenustele. Ja tootmise (ei pea silmas kangastelgesid või sukavardaid) rajamiseks on reeglina vajalik märkimisväärne algkapital, mida niisama lihtsalt kokku ei saa (igakuised maksekohustused nagunii panga ees juba praegu). Samas kehtib ka omafinantseeringu nõue, mis tähendab seda, et suurema toetuse puhul tuleb suurem omafinantseering.
Kõige lihtsam on midagi luua oskustöölistel, kellel on praktilise töö oskus. Ja nüüd proovingi ühe sellise kuldsete kätega inimesega koos üht ideed praktikasse rakendada. Eks näis kuidas läheb. Ja kui läheb hästi, siis saan koguda kapitali, et viia ellu enda teine idee, mida niisama suurema algkapitalita ei rakenda. Sammhaaval ehk õnnestub siis ka suurettevõtlusse jõuda.

milleks?

olen ettevõtja juba 22 aastat. Praeguste kogemuste juures ei alustaks ettevõtlusega mitte mingil juhul, et seda praegusel ajal teha peab olema ikka eriline debiilik. Gorbatsovil omal ajal oli mõistust miljon korda rohkem kui meie praegustel valitsejatel. Meie omadel on ainult suur ahnus ja eneseimetlus. Olemasolevatel ettevõtetelgi on raskusi ellu jääda, kuidas suudaks seda alustaja

Alustaks hea meelega. Kahjuks algkapitali ei jätku, isegi kui liita töötukassa pakutav võimalus, on see nii väike, et sellega saaks ainult poe uksel salle kududa, kahjuks. Spetsiifilise iseloomuga ettevõtmise jaoks on vajalikud tööpingid, programmid jms kuid need maksavad ca 300000...400000. Peaks ikka arvestama ettevõtmise potensiaaliga, kas hakatakse enda äraelamiseks väikese sissetulekuga töökohta looma või ettevõtet, mis suudaks anda tööd ka teistele normaalse palgaga. Paraku tundub vähemalt töötukassa pakkumine naljanumbrina, kus demontreeritakse algajat käsitöömeistrit, kes suure reklaamiga kuulsaks sai, kuid tööd talle see ei andnud.

tööd ei tohi karta - väga paljud ettevõtjad on alustanud palgatöö kõrvalt. üldjuhul läheb esimese 'päris' palgapäevani aastake-paar. vahel ka rohkem. hea nimi ja püsiklientuur - 5 aastat.

plaanin hakata ettevotjaks. kuid see toetuste systeem on kaamika. kui votad tootukassalt ettevotluse alustamise toetuse 70000 krooni siis alates valjamaksmise hetkest sa enam tootuskindlustushyvitist ei saa. samas toetussumma void kulutada ainutl seadmete ostuks. yhesonaga asju osta saad, aga endale leivaraha enam ei saa. [he kaega antakse teisega voetakse.

teine trikk, kui oled omanik voi juhatuse liige siis sailib tootuskindlustushyvitis. TKH kateb alles siis kui keegi hakkab sinu eest sotsmaksu maksma, kuid kui sa etevottest votad valja omanikutulu, siis sotsmaks jaab maksmata. yhesonaga, on voimalik molemalt poolt tulu teenida.

yhelt poolt narr olukord, teiselt poolt riigil seadusi luues moni asi kahe silma vahele jaanud. korged riigiametnikud riigikogus voiksid oma suurt palka kuidagi oigustada, kui selliseid jaburusi seadustesse sisse ei j''ks

miks eestis vahe ettevotjaid. no vaatame ajas tagasi. 40 50nendatel kyyditati kirkamad kriidid siberisse, alles ajid sulased ja muidumehed. see on see genofond millega uut eestit ehitatakse, laheb veel ca 30 aastat, et ettevotjate tase eurooopaga yhtlustuks.

See ettevõtja periood sai otsa mõned aastad tagasi kui lahkusin Eestist, enne olin juhtinud teiste ettevõtteid ja pärast sai ka enda oma tehtud. Lihtsam on ennast müüa Euroopas ja eluke on palju mõnusam.
Eestis puudub ju ettevõtjal igasugune riigi poolne kaitse, toon näite, üks Pärnu firma jäi võlgu ca' 80 000 EEK, peale politsei poole pöördumist saime ametliku kirja kus Pärnu politsei ametnik kirjutab, et ettevõtlus on igaühe vaba tegevus ja iga mees on oma õnne sepp, seega pidime selle raha kahjumisse kirjutama ning kurjamid said edasi tegutseda.
Veel üks näide, seekord Kaitseministeeriumist, sealne ametnik ütles peaaegu otse välja, et kui puhkust kinni ei maksa siis pole oma pakkumisega sellesse asutusse asja.
Tegelikult on neid näiteid veel aga need paar olid esimesed, mis pähe kargasid.
Alustasin ettevõtluses 90-ndate algul ja olen veendunud, et praeguses Eestis alustab ettevõtjana ainult hullumeelne.

olin FIE 10 aastat, esimesed 4 aastat tasusin veri väljas pangalaenu tagasi, edasi tulid euronõuded ja investeerimiskohustused läksid nii suureks, et ettevõtte mõte lihtsalt endale töökoht hoida, kadus ära.Lisaks meedias kajastuv suurettevõtete esindaja- poolne halvustavate eelarvamuste tekitamine mikroettevõtete suhtes.Totaalne läbipõlemine ja arusaam, et ära sa valitsust usu nagunii ta sul tegutseda ei lase.

Idee ja risk. Ühte ei ole ja teist ei taha võtta. Lisaks kõik see, millest kirjutasid urmas ja kummaline.
Lõin oma firma ja koolitasin ennast kah. Nüüdseks minust saanud hästiinformeeritud optimist ja firma riiulis.

Olen juba ettevõtja. FIE. Mees on ka. Päris hästi läheb. Alguses - 2004 - oli kõige raskem üles leida oma kliendd. (e-mail reklaamivahendina ei tööta). Abiks oli imselt õnnelik juhus, saime paar tööd teha ja edasi levis info juba meie abita. Buumi ajal polnud hoo ega hoobi vahet, masu elasime üle tänu väikestele kuludele. Aga kedagi palgale võtta küll ei julgeks, majandus on nii kõikuv.

Tere
Arvan,et Eestis peaks olema praegu seadus ,et pensionäär
eitohiks tööl käija .Kui aga käib peatatakse pensioon,sest töötuid palju ja mis kõige hullem ka palju noori .Olen ka ise kaua juba töötu .See minu arvamus mul ka 3 aastat pensionini

Ma ei soovi maksta mingeid makse, kui tööd-teenistust pole - FIEdelt aga nõutakse ja veel ettemaksuna.

Eesti turg on olematu.Välisturgu ei huvita, kas oled ettevõtja või spetsialist,ostetakse teatud hinnaga teatud kaupu.
Esiteks on vaja tunda turukäitumist, teiseks on vaja osata odavalt pakkuda(toota).Nii mõneski maailma piirkonnas on head spetsialistid rohkem hinnas kui omanikud.Nõus Allari arvamusega.

Ma tean, et meie ettevõtet kontrollib regulaarselt 12 erinevat riigiasutust. Ettevõtja on nende käes nagu kalts, sest ei jätku raha kõikide nõuete täitmiseks. Ma ei taha lasta end alandada.

Kunagi oli soov teha oma transpordi firma,aga meil ju nii head seadused,et pangalt saad küll laenu,aga välisvedusid teha ei tohi vähemalt kaks aastat.Tahaks näha alustavat firmat kes suudab maksta meestele palka ja veel liisingut ja teha ainult eesti piires vedusid,muudest maksudest ma veel ei räägi,mis siia juurde kuuluvad.Kahjuks Eestis suretataksekahe kahe, kolme auto firmad vägisi välja.Kahjuks on siin selline firma nagu ERAA,kes käseb,poob ja laseb.Ühesõnaga teeb mis tahab.

Tere

Teil on lihtsustatud arusaam ettevõtte loomisest. Võtan ja teen firma ning hakkan tootma ja müüma. Selleks peab olema küllaltki suur algkapital, et maksta firma ja tegevuslubade eest ka FIE, toode, mida ostetakse ning koht, kus toota, mis vajab samuti raha ülalpidamiseks. Kõik ei saa ju püramiide ehitada ja internetist raha koguda. Minul on protsess, mis võimaldaks luua tuhandeid töökohti, kuid mul ei ole vahendeid, et selle protsessi uuring lõpuni viia. Kõik oskavad õpetada, kuidas midagi teha aga kui küsid õpetajalt, siis tema pole tegelikult töötu olnud ning raha kohta laiutab käsi ja ütleb, et seda on küll, kuidas seda kätte saada ta ei tea. Igal investoril on küüned oma poole ja 100% toetust ikkagi ei saa, sest omaosalus puudub. Hr Erki Noole soovituste järgi ka kõik 100% ei lähe.

Alustasin FIE-na 2007.a. Maksin sotsmaksu 1980 EEK kvartalis; 2008.a. 2670 EEK; 2009.a. taheti 4307 EEK-i ja lõpetasin, sest seoses majanduse allakäiguga käibed erinevalt maksudest ei kahekordistunud vaid pigem vähenesid. Seega kõri nööriti kinni. Odavam tuli istuda kodus ja saada kasvõi pisukest töötutoetust (ikkagi sissetulek, OK et ainult 900 EEK kuus, + haigekassa) kui ei töötegemise eest riigile peale maksta. Alustavaid väikeettevõtjaid, kes teevad vaid selleks, et ise ära elada, paraku ei soosita, eks istume siis kodus edasi, kuni keegi riigiisadest lõpuks mõistma hakkab, et väikeettevõtjate toetamine on kõige kiirem ja odavam lahendus töötuse leevendamiseks ja majanduse jaluleaitamiseks. Praegu ei ole töötud ainult elu hammasrataste vahele jäänud asotsiaalsed elemendid, vaid väga paljud ettevõtlikud inimesed võtsid ennast seoses maksukoormuse suurenemisega töötuna arvele, ja seda just 2009. a jooksul. Nii et tasub mõelda, miks. Töö eesmärk peaks siiski olema sissetuleku teenimine, aga kui raha tiksub nii 300 - 500 EEK kaupa korraga, siis üle 4000 kvartalis riigi jaoks kõrvale panna ikka väga raske.
Tööturu ettevõtluskoolitusel sai ka käidud, aga praegustes tingimustes väikeettevõtjaks hakata ei tundu mõistlik. Enne peaks seadusandluses midagi muutuma.

arvan, et ettevõtja võtab pigem tööle nn. pensionääri kui sind, kellel pole tõenäoliselt isegi keskharidust mitte.